Tuult kettale!

Värske õhk, lihtsad reeglid ja hea võimalus sõpradega aega veeta toob järjest enam inimesi kettagolfiradadele. Nii mõnigi neist saab pisiku kiirelt külge, sest mäng on põnev ja kogemused mitmekesised.

Vaatamata võrdlemisi lühikesele ajaloole võib discgolf olla kõige populaarsem spordiala Eestis – märkamatult on Maarjamaale püstitatud üle 180 kettagolfiraja ning registreeritud harrastajate poolest on mäng isegi jalgpallist ja võimlemisest ees. Meil aitab discgolf’iga paremini tuttavaks saada Matthias Vutt – hobi-discgolfar, kes on tulnud mõne aasta eest ka Eesti harrastajate meistrivõistlustel hõbemedalile. Lisaks on Matthias üks MTÜ Five Under asutajatest – tegemist on klubiga, mis haldab suvehooajal Tallinna lauluväljaku kettagolfiparki ning korraldab iga kuu erinevaid discgolf ’i-võistlusi.

Discgolf ühe lausega on ...

... nagu golf, ainult et kepiga löömise asemel tuleb ketas korvi visata käega.

Kuidas sattusid discgolf’i juurde?

Mängisin discgolf’i esimest korda 2016. aastal ühe hea sõbra sünnipäeval, kus korraldati sõpradevaheline mõõduvõtt Jõulumäe vanal rajal. Kuna mäng tuli mul üllatavalt hästi välja, olin sisuliselt esimesest hetkest hooked (lummatud – toim). Juba paar nädalat hiljem soetasin endale esimesed kolm ketast.

Räägi palun, kuidas see mäng käib.

Discgolf’i ametlik reegliraamat on umbes sada lehekülge pikk. Kuid tegelikkuses saab alguses hakkama kuue järgneva põhireegliga.

1. Eesmärk on ketas võimalikult väheste visetega korvi lennutada.
2. Tavaliselt liigutakse rajal 3–5-liikmelistes puntides, et vältida suuremate “ummikute” tekkimist.
3. Tavapärane mäng koosneb 18 kettagolfiraja läbimisest.
4. Iga rada algab viskega tiialalt, mille kõrval on reeglina ära märgitud ka raja pikkus, raja PAR (optimaalne raja läbimise visete arv) ja muud erireeglid.
5. Kui kõik mängijad on tiialal viske ära teinud, sooritab järgmise viske korvist kõige kaugemal olev isik. Teised ei lähe viskaja ja korvi vahele, et vältida kettaga pihta saamist.
6. Iga mängija peab ise järge oma visete arvu kohta. Kui ketas maandub korvi, annavad kõik mängijad oma viske tulemustest teada ning tulemused märgitakse üles – näiteks pliiatsiga skoorikaardile või digitaalselt discgolf’i tulemuste äppi. Kes läbib kokkuvõttes 18 rada kõige väiksemate visete arvuga, ongi võitja.

Mida soovitad kettagolfiga alustajatele?

Põhisoovitus algajale on lihtsalt minna koos sõpradega rajale ja nautida mängu. Esialgu pole vaja liiga palju tehnika või muude nüansside pärast stressata. Kui huvi kinnistub, tasub hakata juba süstemaatilisemalt mõtlema sellele, kuidas saada paremaks. Selleks on mitmeid võimalusi – alates eratundidest koos treeneriga, grupitrennidest (mida viivad läbi mitmed Eesti tippmängijad) või siis omal käel harjutamisest. Omapäi harjutades tasub enda visketehnikat filmida ja võrrelda seda proffide tehnikaga, mida leiab näiteks YouTube’i videotest. Head infot saab ka online-tundidest, näiteks Albert Tamme “Discgolf’i-tund” veebilehel koolimaja.ee.

Milline on hea varustus ja õige riietus mängurajale?

Eestis mängitakse discgolf’i kogu aasta vältel. See tähendab, et suvi on küll kõrghooaeg, kuid mängida saab ka karge pakasega. Teisisõnu: talvine ja suvine riietus võivad teineteisest totaalselt erineda. Üldjoontes saab aga igasuguse rõivastusega hakkama. Kui ala juba natuke tõsisemalt võtta või tahta ilmastikust mitte liiga palju sõltuda, tasuks varuda:

• veekindlad ja hea pidavusega jalanõud;
• veekindel tuulejope;
• mõnusalt istuvad ja hingavad lühikesed ning pikad püksid;
• terve ports erinevaid hingavaid särke (ideaalis polosärgid);
• sügis- ja talvehooajaks kindlasti pikk soe pesu, soojad kindad, müts ja puhv.

Kipub nii olema, et enamik discgolfar’eid mängib nokkmütsidega. Kui tahad kampa kuuluda, siis tasuks endale ka mõni äge nokakas muretseda.

Mille järgi valida esimesi kettaid?

Tihti on nii, et alustav mängija läheb poodi, ostab endale kõige kiirema ketta ja arvab, et see ka lendab kõige kaugemale. Tegelikult on alustava mängija tehnika üsna nigel, mistõttu need kanged ja kiired kettad kukuvad lihtsalt mõnekümne meetri pärast maha ega lähe kuhugi. Mida selle vastu siis teha? Alguses tasuks osta alastabiilseid kettaid ning õppida nendega erinevaid viskenurki ja tehnikaid. Ideaalis on need putterid ja keskmaakettad. Kui saad nendega nipid ja trikid kätte, siis sealt edasi on juba lihtne minna üle n-ö kangemate ja kiiremate ketaste peale. Hea alguspunkt on soetada näiteks kolm ketast: putter, keskmaa ja fairway driver.

Kas discgolf nõuab head sportlikku ettevalmistust?

Algaja või harrastaja tasemel saab rajal sisuliselt igasuguse vormiga inimene hakkama. Arvestama peaks sellega, et keskmiselt läheb ühe 18 korviga pargi läbimiseks koos kolme-nelja sõbraga umbes kaks tundi ning jalutamist tuleb 5–6 kilomeetrit. Kui räägime edasijõudnud mängijatest, siis on discgolf kehale päris korralik koormus. Suuremad võistlused toimuvad reeglina kolmel-neljal järjestikusel päeval, kus iga päev tuleb läbida rajal kuskil 8 km, vedada seljas 8–9 kg varustust ning sooritada päevade jooksul kokku sadu viskeid. Keskmine võistlusring kestab üle kolme tunni. Kui lisame juurde ka lagipähe paistva suvise päikese, ongi “tulemuseks” üsna korralikult väsinud keha, mida tuleb pärast võistlust poputada.

Milliseid põhimõtteid soovitad järgida visketehnika osas?

Soovitan jälgida nii live’is kui ka video vahendusel, kuidas profid viskavad. Nii saab kõige kiiremini aru, kuidas see tegelikult käima peaks. Mida varem õige tehnika kätte saad, seda lihtsam edaspidi on. Kui kohe alguses läheb tehnika õppimine valesti, kulub hiljem kõvasti aega, et harjumust ümber kujundada.

Kui kaua tuleb harjutada, et läbida rada PARiga?

Palju oleneb rajast, ka Eestis on täiesti seinast seina radu. Mõne discgolf’i-pargi keskmine rajapikkus on 50 meetrit, teisel jällegi ligi sada. Ma usun, et lihtsamatel radadel suudavad enesega süstemaatiliselt vaeva näinud harrastajad juba 4–6 kuuga PARi välja võluda. Aga oleneb väga palju ka varasemast kokkupuutest spordiga. On teada, et mõnede spordialade esindajad – nagu näiteks tennisistid – suudavad teatud tehnilisi elemente palju kiiremini omandada, kuna sarnaseid liigutusi on varasemalt korduvalt tehtud.

Kui suur on Eesti discgolf’i kogukond?

Peamises keskkonnas, kus Eestis discgolf’i tulemusi märgitakse, on registreeritud üle 23 000 mängija. Tegelikkuses aga on aeg-ajalt discgolf’i mängivaid inimesi tõenäoliselt veelgi rohkem. Ehk ma ei üllatuks, kui kettagolf on hetkel harrastajate arvu poolest Eesti kõige populaarsem spordiala!

Viis nõuannet, millega vestada:

1. Kui tuled rajale, pea meeles, et seltskond tuleks hoida 3–5-liikmeline. Nõnda püsib tempo ühtlasem ja tiialadel ei teki pikka ootamist.
2. Enne viset veendu alati selle ohutuses.
3. Esimesena viskab mängija, kes on korvist kõige kaugemal. Sellega välditakse olukorda, et keegi saab kettaga tagant pihta.
4. Kui sinu grupp on aeglasem ja kiirem seltskond n-ö pressib peale, lase nad mööda. Nii on kokkuvõttes ka endal mugavam.
5. Austa loodust! Kui suudad endaga pakendi metsa kaasa võtta, jaksad selle ka ära viia.

Parima info Eesti radade kohta leiad veebilehelt discgolfirajad.ee.