Kõik Koos - perekond Ostratide kaanelugu
Liialdamata võib vist öelda, et tippkokk, ettevõtja ja saatejuht Joel Ostrat on abikaasa Therese ning poeg Johaniga Lõuna-Eestisse lausa armunud! Üheskoos nauditakse nii Tartu parke ja kohvikuid – Emajõe kallaste võluvat saginat – kui ka Võrumaa metsakohinat ja peegelsiledate järvede maagiat. Mida muud ühelt Eesti suvelt tahtagi!
Praegusaja etiketist lähtudes kohtume Joeli ja tema loovjuhist kaasa Theresega Messingeri videovestluse vahendusel. Aeg-ajalt silkab pildile ka taamal multikaid vaatav Johan (3) ja pere lemmik–koheva karvaga iseteadlik kass, kes ekraanilt kumavat võõrast nägu inspekteerib.
Olgugi et väljas möllab kriis ja Joelil on tempokas tööaeg, on paari olek mõnusalt vaba ja nägudel lootusrikkad naeratused. Üheskoos oodatakse suvesooja, puhkust ja võimalust taas reisida. Saab minna ainult paremaks.
Alustame kõige toitvamast teemast! Mida te kodus süüa teete?
Joel: Täna hommikul valmistas Therese väga ilusa ja maitsva neljaviljapudru. Meil on üldiselt niimoodi, et mina olen praktilise toidu mees, Terts aga n-ö pakendiinimene, kellele on lisaks maitsele oluline toidu välimus, mistõttu tema dekoreerib ja kaunistab meie road. Näiteks tänase pudru peal olid banaan, kaneel, marjad, mango, ilusad valged kookoshelbed …
Therese: Ütleme nii, et mina teen süüa siis, kui on tuju, Joel aga kokkab vajaduspõhiselt.
Joel: Kõige populaarsem roog on meil praegu banaaniomlett. See on kindlalt meie pere number üks, mille valmistamiseks kulub tohutult mune ja häid banaane.
Therese: Ja takosid teeme!
Joel: Just! Takod on nii hea mitmekesine roog, mille vahele saad panna kõike, mida hing ihkab. Meie pere jaoks on need ideaalsed ka seetõttu, et Terts ei armasta vürtsikat, mina aga jumaldan, nii et saame ampse oma maitse järgi tuunida. Sama lugu on koriandriga. Kui Tertsil võiks olla pusa, mis ütleb “I hate coriander”, siis mul vastupidi – “I love coriander” (naeravad). Nii et takod on teema.
Kuidas teie pere noorim liige Johan takosid hindab?
Therese: Selle järgi, mida Johan sööks, me süüa ei tee, sest hetkel on ta väga valivas vanuses.
Joel: Isegi kui valmistame mõne lastelemmiku, ütleme pasta, siis ta ei söö. Seega teeme ikka seda, mis endale meeldib. Arvan, et me ei erine siinkohal palju teistest vanematest, kes meelitavad last magusaga natukenegi tervislikku toitu sööma: “Palun söö viis lusikatäit, siis saad kommi.” Õnneks saame öelda, et enam kui poole oma elust on Johan olnud väga tervislik toituja – kuni teise eluaastani võis ta süüa tohututes kogustes avokaadot ja tomatit!
Mis võiks olla teie koduköögi tunnuslause?
Joel: See on päris hea küsimus …
Therese: Maailma maitsed! Minu arust käivad meil hooti erinevad tujud ja maitse-eelistused. Näiteks vahel armastab Joel hullult köögis mässata, teinekord jälle teeme midagi kiiret ja lihtsat.
Joel: Julgen öelda, et talvisel ajal teen päris palju hautiseid, mis nõuavad viis-kuus tundi mässamist. Viimane suurem mätserdamine oli pasta valmistamine – polnud seda ammu täitsa nullist teinud. Üldiselt püüan vähe mäkerdada ja köögi võimalikult puhtaks jätta, muidu saan Tertsi käest ketuka (naerab)! Nimelt on meil selline reegel, et üks kokkab ja teine koristab.
Therese: Vahel ma annan alla ja ütlen, et parem tellime toidu, sest ma lihtsalt ei jaksa koristada (naerab)!
Kui suured köögiviljade-ürtide-kartulikasvatajad te ise olete?
Therese: Meil on sellega väga vedanud. Saame suvel minu mamma ja papa käest igasugust värsket kraami.
Joel: Ka maakoht sai meil soetatud selle eesmärgiga, et Johanil oleks paik, kus mõnusalt looduses kasvada, et ta ei peaks lapsepõlve ainult suurte majade vahel veetma. Hetkel olemegi 50% ajast Võrumaal, 50% Tartus. Esimese koroonalaine ajal polnud meil maal praktiliselt tarvis poodi minnagi – köögiviljad olid omast käest võtta, üks naaber kasvatab veiseid ja lambaid, teised kanamune. See on maaelu suur pluss: saad värske tooraine otse talunikult. Lisaks maitseb see nii hästi!
Mis teid Lõuna-Eestis kinni hoiab? Nõnda lihtne oleks ju Tallinnasse kolida.
Therese: Kindel ei! Mitte kunagi ei tule (naerab)! Meile meeldib Tallinnas käia, aga mitte seal elada. Tempo on lihtsalt nii teine.
Joel: Mina ei saa üldse aru, miks Tallinnas elada – seal on nii kiire ja närviline. Palju mõnusam on kulgeda siin, valida ise oma rütm. Elu on nagunii tempokas, pigem eelistame töötempo kõrvale rahu ja vaikust. Ja kui tahamegi möllu, siis käime korra Tallinnas, võtame, palju kulub, ja tuleme tagasi.
Mis teile Tartus elades eriti meeldib?
Therese: Asukoht. Meil on kodust ainult 1,5 tundi maale ja kaks tundi Tallinna, kõik on lähedal.
Joel: Jah, elame Tähtveres, kust kesklinna on kümme minutit jalutada. Me ei kuluta aega sõitmisele, sest kõik – jõgi, pargid, loodus – on käe-jala juures. Okei, merd ei ole, aga ongi hea, kui on üks asi, mida igatseda. Kui see kogu aeg olemas oleks, siis ei oskaks seda nii hästi hinnata.
Joel, sinu töö, sh teletöö, viib tihtipeale pealinna. Kui raske on koju jõudes end sellest kõigest välja lülitada?
Joel: Veetsin just kaks päeva Tallinnas saadete salvestusel, nii et jõudsin koju õhtul pärast kümmet. Kuigi kerge adrekas oli üleval, siis 23.30 juba magasin.
Just eile arutasime toimetajatega, et see oli meie 39. saade – päris suur number juba. Kui esimesel hooajal olin rohkem närvis ja ka saatesse sisseelamiseks kulus rohkem aega, siis täna on asi palju lihtsam. Kolm-neli saadet on veel lindistada, pärast mida teeme pausi. Arvan, et see on täpselt õige aeg, sest mul endal on saatest n-ö kõht täis. Et see formaat maha ei ketraks ja igavaks ei muutuks, on aastane paus igati tervitatav.
Kui esimene saade eetrisse jõudis, siis kas Therese tegi ka väikese arvustuse, mida järgmine kord paremini teha?
Joel: Oi, Therese tegi mulle suure üllatuse! Ütles, et lähme meie parimate sõprade Veiko ja Gerda juurde sööma, aga enne teeme väikese vahepeatuse Kolmes Tillis. Selgus, et see polnudki peatus, vaid sihtkoht – Kolmes Tillis oli üles pandud suur ekraan ja kohal sõprade punt, nii et vaatasime minu debüüti suuremas seltskonnas popkorni ja pitsaga.
Therese: Arvan, et nende saatetiim on ülihea, nii et väga palju kommenteerida polnudki. Joeli esinemisoskus oli juba pärast esimest saadet palju arenenud. Temas oli kõik, mida saate juhtimiseks tarvis on, juba enne olemas, aga see vajas lihtsalt väikest lihvi.
Joel: Kuigi Therese on mind palju kiitnud, siis see, kui Karl-Erik Taukar saatis mulle sõnumi, et öelda, kuidas olen teinud ekraanil tohutu hüppe, oli mega tunne! Taukar ise on teles nii hea – tal on see X-faktor olemas – nii et temalt komplimenti saada oli super.
Mida Johan arvab, kui issi telekas on?
Joel: Tead, ta on seda terve oma elu näinud ja sellega harjunud. Ta tõenäoliselt arvab, et telekas ongi issi koht.
Therese: Tohutus vaimustuses ta sellest pole, pigem lihtsalt nendib, et okei, issi on telekas, aga paneme nüüd multikad. Aga “Maskis lauljat” pidime küll päevas neli korda vaatama. Eks seal olid lahedad maskid ka.
Therese, tegeled sisekujundusega. Kui rääkida teie kodudest, siis kuidas need valminud on – kas sinu juhtimisel või on tegemist maitsete komboga?
Therese: Arvan, et kõik meie koduprojektid on koos sündinud. Näiteks köökide puhul on Joeli arvamus tähtis, aga mingid muud asjad on jälle minu sektoris. Joel on selline teeme-teeme-ruttu-valmis-tüüpi inimene, mulle aga meeldib protsessi nautida. Nõnda teengi vahel oma väikeseid n-ö salaprojekte, pisikesi remonditöid.
Armastad sättimist, nagu köögiski?
Therese: Naudin teekonda. Näiteks kui kokkan ja sööma asun, meeldib mulle, et köök on juba puhas, minust ei jää korralagedust maha. Koduprojektidega on sama – mulle meeldib protsessis sees olla, võtta aega, mõelda, planeerida, vaikselt nokitseda.
Olete olnud koos kaheksa aastat. Mis teid teineteise puhul viimati üllatas?
Therese: Mind üllatab väga positiivselt see, et ma näen, kuidas Joel mõistab aina enam, mis on minu jaoks oluline, milline on minu elustiil. Näiteks märkab ta, et mulle meeldib, kui kodus on kord ja puhtus … Vaata, et sa seda edaspidi ka märkad (naerab)!
Joel: Ma ei tea, kuidas teistes peredes on, aga meil on õhtuti n-ö perekoosolekud, kus peegeldame teineteisele, mis päeva jooksul meeldis ja mis mitte.
Kui vahel võib tunduda, et räägi, palju tahad, ikka midagi ei muutu, siis nüüd julgen öelda, et kuulame teineteist rohkem. Kui Therese ikka viis korda ütleb, et teda midagi natuke häirib, siis pingutan ja proovin seda parandada. Ja see toimib mõlemal suunal! Vahel lihtsalt tuleb teha järeleandmisi – isegi, kui see pole mugav –, et pakkuda teisele rõõmu.
Näiteks viimasel ajal on mul olnud töö mõistes väga intensiivne aeg. Kui õhtul võttelt koju tulen, võiks mõelda, et ema, kes on samamoodi väsinud ja lapsega päev otsa üksi kodus olnud, annab lapse uksel üle ja ütleb, et tegele nüüd sina. Aga ei! Mind võetakse vastu hoopis teisiti: käi pesemas, paki asjad rahulikult lahti, tegin sulle süüa … Väga soe vastuvõtt. See on mega tunne! Varem seda nii palju ei olnud, aga nüüd, kui on, oskan seda ka väga hinnata.
Mida teineteises lapsevanemana hindate?
Joel: Mina ei tea paremat ema kui Therese, päriselt ka! Tema on meist kindlasti järjepidevam uute asjade õpetamises. Kohe, kui Johan sündis, võttis ta enda peale unekooli, alustas hambapesu treenimisega … Viimase olen nüüd üle võtnud – et hambad säraks, on minu bisnis (naerab). Aga Therese on tohutult laste arengu kohta lugenud ja ma näen, et kui ta toob neid nippe meie ellu, siis vau, need töötavad megahästi! Algul mõtlesin, et ah, mis neid õpetusi ikka lugeda – minu vanemad seda ei teinud ja kukkusin päris hästi välja. Nüüd aga näen, kuidas paljud asjad töötavad ja järjepidevus tasub ära. Ehk kui mina õpetan Johanile rumalusi, siis ema õpetab ägedaid asju ka.
Therese: Mina imetlen Joeli oskust olla lapse kõrval 100% kohal. Ma ise pole üldse selline mängija tüüp, et tule ja istu, vaatame, kuidas rongike sõidab. Aga Joelile see meeldib. Johan saab isaga mängida ja lollitada. Mina pigem vaatan kella ja annan märku, et 15 minutit veel, siis on aeg hambaid pesema minna.
Joel: Meil on isegi selline mäng, et kui ema vaatab kella ja ütleb, et on aeg magama minna, siis meie mängime piraate ja põgeneme ära!
Therese: Tõesti superhea mäng, Johan ju kohe põgenebki (naerab)!
Kui palju vajate oma ellu n-ö glamuuri ja seltskonda?
Joel: Therese vajab seda. Talle meeldib väljas käia, armastab üritusi ja reisimist. Ja see on täiesti loomulik! Olen temast kümme aastat vanem ehk minul on seda kõike juba piisavalt olnud. Ka saadete lindistused on päris glamuursed – sada inimest saalis, šampanja, pidu ja pillerkaar. Saan oma annuse juba tööl kätte.
Therese: Arvan, et me võib-olla vajame seda sära sama palju, aga minu töö ja tegemised pole sellise loomuga nagu Joelil. Kui ma veel Pallases tekstiiliosakonnas õppisin või hiljem metslooma karusnahaga tegelesin, olin stabiilselt räpane või tekstiilivärvidega koos, mingit glamuuri seal polnud. Pärast seda jäin Johaniga koju. Nüüd tunnen, et minu jaoks on oluline vahel väljas käia. Isegi kui lähme mõnel esmaspäeva õhtul välja sööma, tahan ennast natuke sättida. Olen teadlikult otsustanud, et see pole minu jaoks igapäevane suvaline asi.
Mida teete, kui terendab vaba nädalavahetus?
Therese: Lähme maale!
Joel: Meil on seal järv, kus saame ujumas käia. Ja väike spaa: aurusaun, suitsusaun, Soome saun tünnisaun. Ühesõnaga mingi saun huugab kogu aeg! Suitsuahjus saame liha teha, naabertalus käime kitsekesi vaatamas. Vahel teeme trenni, jookseme, matkame …
Therese: Kuna Joeli isa ja minu mamma-papa elavad lähedal, siis Johan on alati hoitud ehk leiame aega ka omaette olemiseks. Teinekord ongi mõnus lihtsalt niisama, ilma eriliste plaanideta olla.
Joel: Mina alustasin esimese lockdown’i ajal talisuplusega ja olen hakanud ka rohkem raamatuid lugema. Väga meeldis näiteks Richard Bransoni “Nihutades piire” ja Wim Hofi “Wim Hofi meetod”, milles õpetatud hingamismeetodeid praktiseerin.
Therese: Täpselt sama, ka mina pole varem nii palju lugenud!
Joel: Sel talvel avastasin ka suusatamise, sõitsin isegi Haanja maratoni ja Võru meistrivõistlustel.
Therese: Ka jooksmas käime rohkem.
Joel: Arvan, et oleme perena muutunud aastaga lähedasemaks, tervislikumaks, sportlikumaks.
Therese: Lockdown on andnud võimaluse ka oma sotsiaalmeediakontodega rohkem tegeleda. Minu RoomMoodi konto (Therese sisekujundusele pühendatud Instagrami konto @roommood_ – toim) on aina populaarsemaks muutunud, sest inimestel on aega oma kodudega tegeleda.
Joel: Mina ehitasin lockdown’i ajal garaaži! Ja kanakuut sai valmis! Seal on isegi ahi sees, nii et kanad saavad ka talveks jääda. Kuna me sööme nii palju muna, on ainult mõistlik oma kanad võtta (naerab).
Therese: Tegelikult pole niisama vedeleda saanud juba üle aasta. Olgugi et maal on mõnus, on seal ka omad majapidamiskohustused. Praegu vajaks küll nädalat, kui ei peaks mitte midagi tegema.
Kas suvi toob puhkust?
Joel: Suvi toob uue jäätisebrändi Külm, mille talujäätises kohtuvad Nopri talu piim ja Joel Ostrati maitsed. Sellega seoses avame suvel Aparaadi tehases ka uue jäätisekohviku.
Aga puhata võiks küll. Kui vaktsiinid tehtud ja lastakse minna, tahaks Eesti suve kõrvalt ka välismaal reisimas käia.
Pidime eelmisel aastal Abu Dhabisse lendama, aga just samal ajal läks riik lukku, nii et otsustasime mitte minna. Nüüd tahaks seal ära käia. Samamoodi Balil. Ka Maldiivid on üks unistuste sihtkoht.
Therese: Minul on unistus rentida matkabuss ja teha reis Pärnusse – Johan nõuab Lotemaale. Muide, meil on maalt Riiga ainult kaks tundi, nii et ma pole elu sees nii palju Lätis käinud kui viimase aasta jooksul. Väga mõnus vaheldus!