Varjusurnud, kesklaod ning turg, kust saab osta kõike — Balti Jaama Turu kirev ajalugu

Balti Jaama Turu ning selle asukoha ajalugu on ühtaegu nii põnev kui ka kohati veider. Ajalooürikud aastast 1862. avaldavad meile eriskummalise loo, kuidas sellele territooriumile rajati tohtrihärra Heinrichseni soovil varjusurnute hooldusmaja, mille taustalugu sobitub hästi praegusesse halloweeni-aega.

Nimelt levisid tollal, 19. sajandi Euroopas jutud kõiksugustest surnu pähe maetud inimestest, kes on hauas uuesti meelemärkusele tulnud. Heinrichsen pärandas oma vara Tallinnale tingimusel, et linn rajab Kopli surnuaiale viiva tee äärde eelnimetatud hooldusmaja, kuhu varalahkunud saanuks “hoiule” tuua ning “ülestõusnud” elu üle järele mõtlema panna.

Praktikas selline asi mõistagi toimima ei hakanud ning maja seisis alatasa tühjana. Probleemi leevendamiseks muundas asutuse perenaine maja võõrastemajaks, mis tõi paar edaspidist aastat päris ilusti sisse. 

Pärast Balti kubermange ning Venemaa keisririigi pealinna ühendava Balti raudtee valmimist 1870. aastal läks varjukodu oksjonile ning müüdi maha. Selle asemele ehitati kolm pikka paekivist laohoonet, mille juurde viisid ka vastvalminud raudtee rööpad.

Uus epohh Balti Jaama ajaloos algas niisiis uue raudtee ning Otto Rudolf von Knüpfferi poolt projekteeritud värske ja kena peahoone rajamisega. Vaksalihoone peamüürid on veel praegugi nõukogudeaegse, 1967. aastal avatud jaamahoone sees nähtaval.

Kõrval asuvale territooriumile, kus nüüd on Telliskivi loomelinnak, ehitati kolm Balti Pearaudtee tehast, mida 1873/1874. aastatel oluliselt laiendati. Järgnesid veduridepoo ning töökoda, mis koos hilisemate juurdeehitustega on säilinud peaaegu et algsel kujul. 

Kuni 2015. aasta kevadeni olid need veel kasutusel depoo, vaguniremonditsehhi ja töökojana. Pärast seda hakati neid ümber ehitama DEPOO turuks. Põneva faktina tasub teada, et 19. sajandil raudtee ehituseks Inglismaalt tellitud rööpad hoiavad siiani üleval kahe DEPOO vaguni kohal olevat varikatust.

Kuni II maailmasõja alguseni ei toimunud piirkonnas erilisi muutusi, kui välja arvata mõned uued rööpad ning rongiteed. 1944. aastal hävis märtsipommitamise tagajärjel Kotzebue tänava hoonestus, ent õnneks jäid nüüdse turu ala ümbritsevad laohooned valdavalt puutumata.

Järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal kasutati kanti remondivalitsuse keskladudena. Tänapäevasem pilt hakkas ilmet võtma 1993. aastal, kui Kopli tänava endiste Verneri laohoonete alal sai hoo sisse turg.

Muidugi, seda ümbritses pisut kahtlane kuulsus ja salapära, ent oli sellest hoolimata rahva seas populaarne. Kohalikele elanikele oli turg ning on ka praegusel uuel kujul asendamatu osa elust.

Turumiljöö ning melu kestis aastakümneid. Ajalehtedes ilmunud reportaažides kirjeldati seda ikka veel kui kohta, kuhu noobellikum rahvas hirmu tõttu ei kippunud, ent kust võis leida soodsama hinnaga toiduaineid, riideid ning muud eluks tarvilikku. Kultuur ning suhtumine olid maalähedasemad — ringles ütlus, et pole asja, mida Balti Jaama turult osta ei saaks.

2007. aastal kerkisid diskussioonid ja mõtted rajada turu asemele moodne kaubanduskeskus, ent tänu hoone kõrgusega seotud vaidlustele ja muudele nüanssidele ei toimunud kuni 2016. aastani väga midagi. 

Just sel aastal asus Astri Grupp ehitama senise turu asemele kaasaegset turuhoonet, mis säilitaks ajaloolistest paehoonetest võimalikult suure osa ning mis suhestuks hästi kohaliku olustiku ning elanike  soovidega. Uuenenud turg avati 2017. aasta 19. mail.

Interesting reading

Free delivery

Easy returns

Pay by installments